Mahiloŭ rajoon (Mahilyowski Rayon)
Mahiloŭ rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Mahiloŭ oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1895 km². 2009. aasta seisuga elas seal 40 234 inimest.
Rajoon moodustati aastal 1924. Aastal 1959 see likvideeriti, ent loodi taas aastal 1966. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy, Machava, Mastoki, Niadašava, Pałykavičy, Paškava, Sidaravičy, Siemukačy, Suchary, Zavadzkaja Słabada, Viejna ja Viendaraži külanõukogu. Halduskeskus on Mahiloŭ linn, mis ametlikult rajooni koosseisu ei kuulu. Tähtsamad asulad on Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy ja Viejna.
Rajooni suurim jõgi on Dnepr, teised suuremad jõed on selle lisajõed Łachva ja Druć. Rajooni territoorium asub Kesk-Biarezina tasandikul, osalt ka Orša-Mahiloŭ orundis, keskmiselt 190–170 meetri kõrgusel. Madalaim koht asub Dnepri orus ja ulatub 137 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht ulatub 200 meetrit üle merepinna. Rajoonis kaevandatakse turvast, liiva, savi.
2009. aasta seisuga olid elanikest 93,07% valgevenelased, 5,02% venelased, 1,03% ukrainlased ja 0,88% oli teistest rahvustest. 73,94% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 24,3% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 29,51% elanikke, vene keelt aga 67,35%.
Rajoon moodustati aastal 1924. Aastal 1959 see likvideeriti, ent loodi taas aastal 1966. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy, Machava, Mastoki, Niadašava, Pałykavičy, Paškava, Sidaravičy, Siemukačy, Suchary, Zavadzkaja Słabada, Viejna ja Viendaraži külanõukogu. Halduskeskus on Mahiloŭ linn, mis ametlikult rajooni koosseisu ei kuulu. Tähtsamad asulad on Bujničy, Daškaŭka, Kadzina, Kniažycy ja Viejna.
Rajooni suurim jõgi on Dnepr, teised suuremad jõed on selle lisajõed Łachva ja Druć. Rajooni territoorium asub Kesk-Biarezina tasandikul, osalt ka Orša-Mahiloŭ orundis, keskmiselt 190–170 meetri kõrgusel. Madalaim koht asub Dnepri orus ja ulatub 137 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht ulatub 200 meetrit üle merepinna. Rajoonis kaevandatakse turvast, liiva, savi.
2009. aasta seisuga olid elanikest 93,07% valgevenelased, 5,02% venelased, 1,03% ukrainlased ja 0,88% oli teistest rahvustest. 73,94% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 24,3% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 29,51% elanikke, vene keelt aga 67,35%.
Kaart - Mahiloŭ rajoon (Mahilyowski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
Valgevene lipp |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
RU | Vene keel (Russian language) |